Mis on Paganamaa

Paganamaale on ühe võimaliku versiooni kohaselt nime andnud mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud jääpankade sulamisnõgudes kujunenud soostunud sulglohud, mida rahvasuu on läbi aegade kutsunud vanapagana jäljehaudadeks. Teine variant nime tekkest pajatab tsaaririigi ajal siinsetes sügavates metsades ja raskel maastikul peitu pugenud piiritusevedajate ja hobusevaraste seadusesilmale kättesaamatuks jäämisest. Sellest siis sajatus: "Pagana maa!"

Paganamaa (maastikukaitseala) asub Varstu vallas, Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses. Paganamaal paiknevast vaatetornist avaneb vaade järvede ahelikule ja ümbritsevale metsasele ja künklikule maastikule.

Piirkonna kõrgemad mäed on Raadimägi (176,7 m), Kikka-mägi (166,4 m) ja Trumbipalo mägi (161,4 m). Piirioja on suure langusega (6m/km) väike oja, mis läbib nelja järve - Kikkajärve, Sarapuu järve, Liivajärve ja Mudajärve. Järvede ümber olev Piiriorg, kuni 600 m laiune ja 55 m sügavune muldorg, muutub keskosas kitsaks (~200 m) sälkoruks ja laieneb idaosas taas muldoruks.

Matkarajad

Paganamaal on au olla Eesti esimese nõuetekohaselt tähistatud ja läbi uuritud looduse-õpperaja asukohaks. Raja kirjeldus ilmus 1972. a. V. Denksi ja H. Kääriku poolt koostatud ja Eesti Looduskaitse Seltsi poolt välja antud voldikus ja Jaan Eilarti poolt koostatud raamatus "Looduse õpperajad". Kus autoriteks on V. Denks ja H. Pai. Raja kirjeldus on üks osa H. Pai poolt 1973. a. Tartu Ülikooli geograafia instituudis kaitstud diplomitööst. Diplomitöö asub Tartu Ülikooli geograafia instituudis, Vanemuise 46. 1998. a. anti välja uus voldik, millel rada on pisut lühendatud. Raja seisukord on tänasel päeval väga hea.

2006. ja 2007. a. korrastas Paganamaa Arendamise MTÜ kaugema rajaosa. Selle teekond kulgeb algul piki Piirioja ning Piirioru järsku serva, möödudes Külmlättest ja pöörates hiljem Lätteniidult metsade vahel asuva Härdüsaare poole, kust suundub Kikka talukoha ja Trumbipalu mäe kaudu tagasi Raadi mäele ehk matkaradade alguspunkti. Loodud on ka rajad jalgratastel läbimiseks, mõningad rajalõigud erinevad jalgsi läbitavatest radadest nende keerukuse tõttu. Võimalikud matkateed ja ilusamad vaated on tähistatud kaardil. Siin matkamise ja puhkamise võlusid on tabavalt kirjeldanud mõned kohal käinud kulgemise ja olemise nautijad. Lood leiab lehelt "Veel huvitavat"

Krabi küla

Paganamaa on tihedalt seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikudki tunnevad ennast paganamaalastena. Ühiselt korraldatakse Paganamaa päevasid ja viiakse läbi muid üritusi Paganamaal. Vaatetorn Paganamaa kõrgeimal tipul Raadimäel, on omaküla meeste kokku pandud ja püsti upitatud juba 1995 a. eelmise, keeristormi poolt maha paisatud torni asukohale.

Krabi küla asub Võru maakonnas, Varstu vallas, Läti Vabariigi piiri lähedal Rõuge - Vastse-Roosa ja Vana-Roosa - Korneti maantee ristmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 155 elanikku.

Krabi ümbruse kohta on teateid aastast 1386.

18. sajandil oli Krabi Roosa mõisa karjamõis (Grabenhof), 1848. a. eraldus omaette mõisaks (Schönangern). Krabi keskust on vanemad inimesed kutsunud Krabi asemel "Mõisaks".

Tihedad sidemed on Pähni metskonnaga, millele kuulub suur tänu Paganamaa maastikukaitseala rajamisel ja Eesti esimese nõuetekohaselt tähistatud ja läbi uuritud looduse-õpperaja loomisel.

Geopeitus Paganamaal

GPS-iga rändajatele võiks üheks sihiks saada Paganamaale peidetud geopeituse aare IX-XI sajand, mille koordinaadid on järgmised: WGS84 dd mm ss.s: 57° 35' 37,5" 26° 51' 44,8"WGS84 dd mm.mmm: 57° 35,6250' 26° 51,7459' L-Est: 671143 6387139. Täpsemalt saab selle kohta teada siit.

Paganamaa tegemisi toetab

AP Puit OÜ on kohalikul kapitalil põhinev puitdetaile, briketti, laudu, mööblit jms. tootev ettevõte: AP Puit.